AM avalik matk 18. veebruar 2024 e operatsioon Peanut Butter

Detsembri lõpus võtsid avastusmatkalised kinni mõttelõngast, et soetada MTÜ-le räätsad ning hakata korra kuus korraldama matkasid, kuhu saavad nö inimesed tänavalt tulla. Tehtud, mõeldud. Esimene katsetus päädis sellega, et jaanuari esimesel nädalavahetusel räätsatasime endi keskis rabas. Me ei heitnud meelt ning hakkasime üsna pea ette valmistama uut matka ning pühapäeval, 18. veebruaril toimus Avastusmatkad esimene avalik matk seitsme registreerunud osalejaga. Kuidas meil läks?

Päev algas varakult. Maarjus, Karin ja registreerunud matkaline Margit jõudsid RMK Järvi-Pärnjärve lõkkekoha parklasse täpselt kell 9 hommikul. Auto pargitud, hakkas siblimine pihta. Esimese asjana sai üles Avastusmatkade lipp, et oleks kogunemispaik tulijatele kaugele näha. Seejärel rivistasime lipu ette üles päevakangelased ehk 9 paari räätsasid - 7 osalejatele ja 2 matkajuhtidele. Aeg lendas tegutsedes ruttu ja pärast paari hilinejat saime 10 minutit pärast kella 10 sissejuhatusega alustada.

Maarjus rääkis veidi eesootavast matkast, selgitas rabas liikumise ohukohti ning turvalisi liikumisviise. Karin lisas omalt poolt paar tutvustavat sõna lõunapausi kohta ning tegime ka tutvumisringi. Selgus, et enamus matkajaid olid ühel või teisel viisil looduses liikumisega tuttavad, mis tähendas, et saimegi pikema jututa tegudele asuda.

Jagasime lõunasöögi kraami osalejatele seljakottidesse, haarasime räätsad kaenlasse ning suundusime mööda metsarada Pikklauka äärde. Lauka ääres panime räätsad alla ning hanereas liikusime üle tugeva laukajää rappa. Teisel pool kaldal rääkis Maarjus haarava loo kahest poisist, kes kunagi olid üritanud hästi pika köie ja raske pajaga põhjatu lauka põhja ära puudutada ning milline ebameeldiv üllatus neid poisse tabas, kui nad paja tagasi üles tõmbasid. Kui tahad ka teada, mis see üllatus oli, siis jälgi meie sotsiaalmeediat ja tule märtsis meiega järgmisele matkale.

Kuna nädala sees oli ilm näidanud juba üsna kevadisi märke, mängides päeval arvestatavate plusskraadidega, siis matkapäevale eelnenud öine külm oli muutnud raba valgeks kangaks, kuhu sisse külmaeit osava näputöö tulemusena oli lisanud erikujulisi hõbedaselt läikivaid litreid. Nende jäiste ja peegelsiledate kunsttükkide peal ja vahel me oma lõbusa matkaseltskonnaga liikusime ning kõige ees loomulikult vahva koer Bessi, kes aega-ajalt jälle mõne kidura rabamänni ees oma kahejalgseid kaaslasi järele ootama pidi.

Kui olime vaatetorni kõrgemail astmeil kopsud puhast eestimaist rabaõhku täis hinganud ja talletanud oma aju sügavamatesse sopidesse hulganisti maalilisi vaatepilte, seadsime sammud väikse metsatuka poole, et seal mõnusalt paitava sooja päikese saatel valmistada lõuna. Igaüks, kes on Avastusmatkajate tegemistega kursis, teab, et söögitegemine on nendel üritustel täiesti omaette rituaal ja toit selline, mis kedagi ükskõikseks ei jäta. Nii ka seekord. Karini planeeritud eine, mille valmistamisele iga matkaline hoogsalt kaasa aitas, osutus nii maitsvaks, et potid lakuti tunnustava mõmina saatel tilgatumaks puhtaks. Hoolikalt valitud komponendid ja hinge ning armastusega toimetavad kokad - nii sünnivad Avastusmatkadel road, mille maitseelamusest räägitakse veel pikalt.

Kui kõhud olid täis ja päikesega piisavalt kaua flirditud, siis seadsime sammud tagasi rajale, et liikuda tagasi sinna, kust meie vahva seiklus oli hommikul alguse saanud. Teel olles tutvusime veel rabale omapäraste objektidega ja nähtustega ning arutledes rabas elavate hingede üle jõudsime üheskoos lõpuks järeldusele, et kusagil siin peab pesitsema selline tegelane nagu “rabasiil”. Paraku ei õnnestunud meil teda oma matkal näha. Ilmselt võis ta magada talveund nagu tavalised siilid või oli ta lihtsalt nii arg ja pelglik, et ei andnud ennast sel korral veel näole.

Matka lõpus peegeldusid osalejate kergelt päevitunud nägudes rõõm ja uhkustunne ning samuti kerge pettumuse vari, et ei õnnestunud näha rabasiili. Kuna avalikud matkad toimuvad iga kuu aja tagant ja nii mõnigi nendest saab olema rabas, siis kodu poole sõitis ikkagi iga osaleja rahulolevana ja positiivse ärevusega, et järgmine kord me selle tegelase ka pildile saame.