AM Siimusti matk 18. november 2023 e operatsioon Urban approach

Üldiselt armastame käia uusi radu, ent üks tark inimene on öelnud, et kui tahad leida midagi uut, pead käima vanu radu. Nii otsustasime ka meie minna sel korral tagasi samasse kohta, kus oleme tänavu korra juba käinud - Luuale. Programm oli sel korral küll hoopis teine - teised mängud, teised söögid, teised jututeemad.

Ka matkaseltskond oli teine. Seekordsed matkalised on meiega juba päris mitmel lühemal või pikemal matkal karastunud Siimusti Metsatarekese lapsed ja täiskasvanud. Lühikese tutvumisringi käigus sai iga matkaline endale pimeloosiga hüüdnime mõne multika- või muinasjututegelase järgi ning igaüks pidi välja mõtlema, milline elus või eluta looduse osa ta võiks olla. Meie seast said ristitud jõuluvana, Sammalhabe, kuri hunt, Sipsik ja paljud teised.

Seistes hakkas ruttu jahe, seega jagasime matkasöögid-köögid osalejatele seljakottidesse ja asusime rajale. Nüüd, viimasest korrast enam kui kuu hiljem, oli maastikupilt rajal hoopis teistsugune - võsa oli hõredam ja puude taga oli metsa näha, lehed polnud enam kollased ja Prossa järve peal oli õrn jääkirme. Rajal ootas meid ka üks mitte nii meeldiv üllatus. Laialehise salumetsa veerel kasvanud põline saar oli viimasele sügisesele tormile alla vandunud ning täies pikkuses maha langenud.

Enamiku ajast liikusime sama rada, mis kuu varem VVVÕ rühmaga. Ainult seekord me ei liikunud lõunakohta otse läbi võsa vaid pöörasime rajalt vasakule mööda metsarada, mis viis meid Prossa järveni viivale teele. Lõunapaus oli taas järve kaldal asuvas puhkeplatsis. Kui eelmisel korral tegime süüa piiritusepõletitega, siis sel korral, külmakraadidele mõeldes, võtsime bensiinipõletid kaasa. Mida keerukam masin, seda rohkem tõrkeid - nüüd otsustasid kaks põletit lõpetada koostöö. Pidime plaani veidi ümber mängima, kuid kõhud saime sellegipoolest kõik täis. Karini anoraki põhjatust taskust leidus igale matkajale ka pulgakomm magustoiduks ja asusime suud naerul tagasi Luua poole teele. Tagasisideringis tuli välja, et mitmel matkajal toimus selle matka jooksul midagi esimest korda - kes sai esimest korda endale printsessi järgi hüüdnime, kes sõi esimest korda elu jooksul pulgakommi, kes kikerherneid.

Päeva lõpetas matkaliste korraldatud saun, kus sai kohaliku kombe kohaselt kolm leili võetud ning kui kõhud täis, siis asusimegi koduteele.